Investor Toomas: ära unusta kasumiõgijaid

Seetõttu tasub investeeringuid tehes kõikidel kasumisööjatel silm hoolega peal hoida ehk erinevaid valikuid tehes küsida, mis see mulle maksma läheb ja mille eest ma tegelikult maksan.

Sageli soovitatakse algajal investoril kasutada rahamajade investeerimisspetsialistide abi ehk delegeerida investeerimisotsuste tegemine pangatöötajatele. Seda kipuvad rääkima eeskätt pangatöötajad ise, kes väikeinvestoreid nõustades soovitavad raha paigutada pankade pakutavatesse fondidesse. Kogemustega investorid suhtuvad aga fondide kaudu investeerimisse pigem kriitiliselt.

Väidetakse, et investeerimine on keeruline tegevus ja seetõttu peavad sellega tegelema asjatundjad. Samuti pole inimestel aega töö kõrvalt iga päev investeeringutega tegelda. Fondidesse investeerimisel ei pea inimene palju enda investeeringuid jälgima – piisab, kui kord aastas oma varade jaotus üle vaadata.

Nõuandel on oma hind

Fonde eelistades tuleb aga arvestada mitme miinusega ja seetõttu soovitan väikeinvestoritel vähemalt osaliselt ise investeerimisega tegeleda. Kui kasutate spetsialiste, siis peate arvestama, et nende abi ka maksab. Näiteks peate maksma fondi valitsemistasu ja osaku tagasivõtmise tasu. Haldustasu tuleb maksta ka siis, kui turud kukuvad ehk investeering väheneb. Samas on ajalugu näidanud, et valdav osa fondihaldureid ei suuda teenida üleüldisest turust kõrgemat tootlust. Sel teemal ilmus hiljuti Äripäeva veebis ka üks uudisnupp, milles refereeriti CNN Money artiklit.

Fondihaldurite tööks on analüüside tegemine ning tulevikuprognooside alusel investeerimine. Seega võib eeldada, et nad võiksid edestada suurte aktsiaindeksite nagu Dow Jones või Standard & Poor's 500 tootlust. Selgus aga, et 2014. aastal koguni 86 protsenti fondidest seda ei suutnud. Tegemist polnud fondihaldurite jaoks erandlikult kehva aastaga. Viimase viie aasta kokkuvõttes pole suutnud turgu ületada 89 protsenti aktiivsetest fondidest ja viimase kümne aasta jooksul on börsiindeksitele jäänud alla 82 protsenti vaadeldud fondidest.

Arvatakse, et üheks põhjuseks on 2008. aasta finantskriis, milles saadud negatiivsed kogemused muutsid teiste inimeste investeeringuid suunavad haldurid väga ettevaatlikuks ja riske vältivaks.

Abiks kriitiline meel

Ma ei kutsu üles fonde vältima, kuid kui te panka lähete investeerimisnõu küsima ning peamiseks soovituseks on raha paigutamine erinevatesse fondidesse, siis olge selle soovituse suhtes kriitiline ja ärge seda täiel määral jälgige. Võrrelge erinevate fondide teenustasusid nende kuludega, mis te peaksite tegema siis, kui otsustate ise aktsiaid otse osta. Kindlasti ärge andke kogu oma investeerimisportfelli fondihalduri hallata, sest nii kaob teil võrdlusmoment. Kõige suuremat huvi teie raha käekäigu vastu tunnete te ikkagi ise. Selleks aga et erinevad kasumiõgijad teenitud tulu ära ei sööks, tuleb pea külm hoida ning vältida rapsimist.

Kui olete investeerimisotsuse langetanud, siis pange enda jaoks paika ka konkreetsed põhimõtted, kuidas te investeeringuga edasi käitute ehk mis tingimuste täitudes ostetud aktsiaid müüte.